Probleemist

Harv Eker: „Kui sulle tundub, et sul on suur probleem, siis sa pole veel probleemist üle kasvanud. Oled piiratud vaadetega inimene“.

Iga probleemi on võimalik lahendada, kui jagada see suur probleem väikesteks osadeks. Ja osata energiat suunata. Või koolitada ja kasvatada end probleemi tasemest kõrgemale. Kõik võimalused on tegelikult olemas, sageli me ei näe neid, sest suur probleem katab kogu vaatevälja ära. Ja materjalist (uskumused, veendumused) sõltub, kas suudame kuuma vihje vastu võtta või ütleme, et see pole võimalik. Oma võimaluste piiramine on sama, mis iganenud ideedest kinnihoidmine. Hiilgavaid võimalusi ei nähta silmadega, neid nähakse mõistusega. Küünilisus pimestab, analüüs aga avab nägemise.

Arvepidamine oma edusammude üle kasvõi päeviku vormis aitab näha progressi. Olen tänulik nii heade asjade kui ka väljakutsete eest. Eriti tänulik olen ma nende kogemuste eest, mis viivad mind mugavustsoonist välja.

Viiendik teekonnast läbitud

Viis teisipäevakut ehk siis viiendik tänavuaastastest on selja taga. Ja ikka tõusvas joones. Kaart püsib mul nüüd enamasti õiget pidi käes :), kompassist on ka abi. Eile siis parim tulemus ehk esimene nii oma klassis kui rajal! Kui juba eelmisel korral jäin ajaga üsnagi rahule, siis seekord oli aeg veel 10 minutit parem ehk 4 km (linnulennult) läbimiseks kulus 40:03 minutit. Muidugi võivad tegijad siin muiata, kuid minu jaoks on see superhea tulemus. Arenguruumi on veel kaardi lugemises, aga kohe kindlasti jooksukiiruses ja vastupidavuses.

Elu on see …

Elu on see, mis juhtub sinuga ajal, kui teed teisi plaane … , kirjutab Epp Petrone oma blogis 3.mail. Kümnesse! Kuidas ma küll ise selle peale pole tulnud! Oma eilse päeva tunnen selles sõnumis ära. Mitte küll täpselt sama probleemi, nagu Epu perel, kuid see päev oli minu jaoks sama õpetlik, toimus sama äratundmine. Tegelikult hõljuvad vastused ja lahendused ja võimalused kogu aeg meie ümber. Meist endist sõltub, kuivõrd valmis me oleme neid märkama ja neist kinni haarama, kuivõrd paindlik on meie mõtlemine.
Eilne päev aitas mind suure sammu edasi! Aitäh!

Peaceful Warrior – noppeid

- Teadmised pole sama, mis tarkus.
- Söö rahulikumalt. Siis tunned ehk ka maitset.
- Kõik ütlevad, mida peab tegema ja mis on sinu jaoks parim. Ei taheta, et sa küsimustele ise vastaksid. Tahetakse, et sa usuksid nende omi.
- Ma tahan, et sa lõpetaksid informatsiooni kogumise endast väljastpoolt ja hakkaksid seda koguma iseenda seest. Inimesed kardavad seda, mis on nende sees ja see on ainuke koht, kust nad leiavad selle mida nad tõeliselt otsivad.
- Viska prügi välja oma peast! Prügi on kõik, mis takistab sind nägemast seda, mis tõeliselt tähendab midagi.
- Ja kui sa päriselt oled nüüd siin ja praegu, imestad isegi, mida ja kui hästi sa kõike teha suudad.
- Sa oled minevikus. Uhkeldad. Sa ei ela hetkes. - Sa pole mitte midagi õppinud.
- Mõnikord sa pead segaseks minema, et taas mõistlikuks muutuda.
- „Kui sinust saab sõdalane, sa õpid mediteerima iga tegevusega.“ – „Peldikute küürimisega?“ – „Lisapagasist lahti ütlemine. Nagu näiteks su uhkus. Lahti ütlemine oma sõltuvusest.“ – „Jah? Ütle üks asi, millest ma sõltuvuses olen." – „Rääkimisest. Eriti vahele segamisest. Kõige teadmisest, kuid tegelikult sa ei tea mitte midagi“.
- Kõik, mis sul on, on praegune hetk. Emotsioonid on loomulikud nagu mööduv ilm.
- Igal asjal on põhjus, Ja sinu ülesanne on see üles leida.
- Raev, viha, vägivald, nad on kõik lihtsalt kartus. Kartus on kurjajuur, mitte raha.
- Inimesed, keda on kõige raskem armastada, vajavad seda kõige rohkem.
- Pole olemas paremat. Sa ei ole kunagi parem. Samahästi nagu sa ei saa kunagi
olla kellestki väärtusetum.
- Harjumus on tõeline probleem.
- Ainuke asi, mida sa tegema pead, on võtta teadlikult vastu oma otsused ja vastutada
oma tegude eest.
- Igal tegevusel on oma hind ja oma võlu. Tarkus on tegemine.
- Kui sa tunned kartust, kasuta mõõka. Tõsta see üles ja lõika oma mõistus tükkideks. Raiu läbi kõikidest oma kahetsustest ja kartustest ja kõigest muust, mis elab minevikus või tulevikus.
- Sa võid valida, kas olla ohver või ükskõik kes muu.
- Sõdalane tegutseb. Rumal ainult reageerib.
- Mis siis, kui ma ei saa seda teha? - See on tulevik, unusta see mõte ära.
- Pole alustamist ega lõpetamist. Ainult tegutsemine.
- Kui sa ei saa seda, mida sa tahad - sa kannatad. Ja isegi kui saad täpselt selle, mida tahad, sa ikka kannatad. Sest sa ei suuda sellest igavesti kinni hoida.
- Elu kolm reeglit on paradoks, huumor ja muutus.
- Teekond on see, mis teeb meid õnnelikuks, mitte sihtpunkt.
- Kus sa oled? - Siin. Mis kell on? – Nüüd. Mis sa oled? – See hetk.

Minu usk on suurem kui minu hirm

Mary Morrissey on öelnud: “Sa blokeerid oma unistused, kui lubad oma hirmul kasvada suuremaks, kui sinu usk”.

Jaanuaris alustatud remont soikus mõneks ajaks. Tagantjärele vaadates just sellesama hirmu tõttu, mis kasvas suuremaks kui usk. Usk, et ma tulen toime. Hirm, et minust ikka pole asja, sest üks kipsplaat tuli lahti ja kõik need vahed ja üleminekud ja ääred ja mida iganes veel tundusid nii suured ja omavahel üldsegi mitte kokku sobivad. Nädala alguses aga leidsin endas meelekindlust jätkata. Praegu ootan aega, mil Bauhof lahti tehakse, et saaksin minna kolmanda poti pahtlisegu järele! See tähendab, et olen juba 5 kilo pahtlit jõudnud avadesse toppida, lihvida, pahteldada, lihvida ja jälle pahteldada. Lugematuid kordi. Ja aknapealse paneelis oleva astme kipsplaadiga täita. Ja kõik tapeedi maha kiskuda. Ja vahetpidamata koristada. Ja enne seda muidugi toa tühjaks tõsta. Kõige raskem oli vana kuvar kapi otsast alla saada. Korraks käis küll läbi pea, et kui ma sellega nüüd taburetilt alla prantsatan, ei jää kumbki meist terveks. Kuna suutsin seda mõtevälgatust tabada, suutsin selle sama kiiresti ka kohe blokeerida. Ja mõlemad oleme terved. :) Uurin, mida selle kuvariga nüüd peale hakata, sest kapi otsa tagasi ta kohe kindlasti ei lähe.

Aeg on minna pahtli järele! Sest minu usk on suurem kui minu hirm. Tulemusi on juba silmaga näha.

Kedy Lota

3 kuud ja 3 nädalat

17. aprill 2010 - Virge harjutas

14. aprill 2010 - Virge harjutas kätt ja silma

Keset sõjaväeõppust

Õnneks olin päeval uudistest lugenud ja maanteeäärsed sildid viitasid ka õppusele. Seega võtsin laigulisi mehi ja masinaid rahulikult. Ehmatuse sain siiski, kui ronisin mööda peaaegu püstloodis karjääriseina üles ja servani jõudes nägin otse oma näo ees püssitoru … Mina vist ilmusin sügavikust sõdurpoisi jaoks ka ootamatult … Polnud mul aega pikalt selle üle juurelda. Pärast oli naljakas juba. Orienteerujad ja kaitseväelased jagasid maastikku sõbralikult, mõni kontrollpunkt oli lausa keset laagriplatsi. Kõik me mahtusime kenasti ära …

Midagi kehale

Kaks nädalat tagasi Mastermindis andis Kaido koduseks ülesandeks tegeleda iga päev vähemalt 3 minutit füüsilise treeninguga. Ikka selleks, et õppida tahtlikult oma harjumusi muutma ja seetõttu paremini endaga toime tulema. Treeningu vorm jäi igaühel endal vabalt valida. Lihtsalt niisama jooksmine mulle ei meeldi. Orienteerumine on kord kuni kolm nädalas. Ratast pole. Jäi üle vaadata tubaste tegevuste peale. Valisin kõhulihaste treenimise. Olin seda varasemalt mitmeid kordi alustanud, kuid õige pea ikka unarusse jätnud. Seekord tundub teisiti olevat, õnneks – ma teen seda mõnuga, ausalt! Hasart on tekkinud. Alustasin 16 keretõstega, täpselt kahe nädalaga jõudsin 55 peale. Ma olen ikka tubli!

Ja veel: panin tähele, et kui ma keskendun harjutusele, on seda palju lihtsam teha kui et ma lasen mõtetel kolama minna.

Teine teisipäevak

Nagu lubasin endale ja teistele, olin ka teisel teisipäevakul stardis. Seekord kompassiga - sain kingituseks – suur tänu!. Ja koos Liliga – vähemalt ühes punktis päästis ta mu lisameetritest, aitäh! Kogu raja läbimine sujus võrreldes eelmise korraga tunduvalt paremini. Enesetunne MEGA HEA!


Õppisin:
• Kaardi e. teekonna uurimine enne starti aitab oluliselt kaasa liikumiskiirusele, vähendab energiakulu
• Kui kaardil läheb tee üle oja, siis tegelikkuses ei pruugi sa kuivade jalgadega pääseda :), eriti kui pole arvestanud muutlike oludega
• Kaaslasest, kui ta liigub sama eesmärgi poole, on väga palju kasu
• Küsi – ja sulle antakse!
• Peale tööpäeva on rahvast metsas rohkem kui küll

Selle ja ka eelmise teisipäevaku teksti kirjutades mõtlesin ma tegelikult tunduvalt laiemalt kui ainult orienteerumisest. :)

Liblikad

Liblikad õues, liblikad minu kõrvas (Majgriti tehtud), liblikad minu kõhus ...

OLEN ISE ÜKS ILUS SUUR KIRJU LIBLIKAS!!!

Avastart

Tänane päev testis korralikult mu enese- ja sihikindlust. Jõudsin just tagasi, seega on muljed ja emotsioonid veel väga värsked.

Niisiis mõned nädalad tagasi olin teinud otsuse taaselustada oma igiammune hobi orienteerumine. Teisipäevakute sari pakub selleks hea võimaluse. Ja täna siis antigi avastart. Mis sellest, et metsa all oli kohati veel päris palju lund. Mis sellest, et vett jagus nii maha kui taevasse kui nende vahele. Rahvast üle (minu) ootuste palju. Ja mina muidugi nende hulgas . Taevaskoja poole sõites, kui kojamehed tegid kiirelt oma tööd, püüdis mu väike hääl õla peal mulle küll midagi seletada, kuid ma sain ta kiiresti vaikima.
Vahepealse 27 aasta jooksul polegi nii väga palju muutunud, tehnikat on ainult veidike juurde tulnud. Valisin alustuseks lihtsa raja, 3,9 km ja 9 kontrollpunkti. Oma vana kompassi ei suutnud ma üles leida. Tuli loota ainult oma vaistule. Järgmine „ehmatus“ oli, et uups – ma ei näe ilma prillideta hästi kaarti lugeda, prillidega aga ei näe ma joosta. Nii siis käisidki prillid kord ette, kord pihku, siis ette, siis pihku …
Esimese punkti leidsin suht normaalselt üles. Heameelest kaotasin valvsuse ja tulemus oligi käes – jõudsin ringiga teise punkti asemel esimesse tagasi. Kaart õigetpidi pihku – ja peagi oli see teine leitud. Kolmandaga tuli taas vaeva näha. Võtsin õppust ja ülejäänud punktidega polnud enam erilisi probleeme. Jõudsin isegi joosta, kuigi ma pole enam teab-kui- ammu seda teinud. Järeldus – mu füüsis on ikka päris hea!

Läbimärjana jõudsin koju dušši alla, õnnelik ja hea enesetundega. Kuum saun veel ainult puudus ja ...

Kas lähen veel? Otse loomulikult, selles pole kahtlustki!

Mida ma siis täna õppisin:
1. Hangi endale korralik kompass (ehk keegi-miski, mis sind kursil hoiab) – kui tead õiget suunda, jõuad kiiremini eesmärgini.
2. Ilma kindla sihita liikudes võid, aga ei pruugi isegi mitte algusesse tagasi jõuda.
3. Kaardist, ehk siis tegevusplaanist eesmärgini jõudmiseks on suur abi.
4. Kontrollpunkti leidmine ( ehk siis vaheeesmärkide saavutamine) tõstab enesetunnet.
5. Eelkäijatest (loe: jälgedest lumel) võib kasu olla, aga ei pruugi.
6. Üllatunud tuttavate kohtamine tekitab rõõmsa enesetunde. Nad innustavad, isegi kui nende rada viib mujale.
7. Kui tunned, et vajad abi, siis küsi. Ükskõik, kui algaja ta sulle ka ei tundu.
8. Teisipäeval joo võimalikult vähe :)

Mina, saatusesõrm …

Lõpetasin äsja rahvusvaheliste projektide hindamise – punktid ja hinnangud (inglise keeles muidugi!). Saatuse sõrm sõna otseses mõttes, kuna minust sõltub väga palju antud projektide rahastamisel. Vastutus tohutult suur. Veel pool aastat tagasi ma poleks julenud seda sammu ette võtta, nüüd olen enda üle uhke – I did it! Niisiis uus kogemus, ka keeleliselt suur hüpe ja märge CV-sse. :)

Lihavõttejänes

See olen mina. Sa ei usu? Sinu valik …