Jaki uus nägu

Roheline velvetjakk sai mõned aastad tagasi Saksamaalt ostetud. Materjal oli väga mõnus. Varruka otsad olid tõenäoliselt mõeldud üleskeeramiseks, muidu meenutasid nad Arlekiini pikki varrukaid. Üleskeeratuna olid otsad aga ebapraktilised, jäädes klaviatuuri ja randme vahele ning pidevalt kuhugi kinni, paberid aina lendasid laualt põrandale. Samuti häiris mind krae oma pikkade teravate nurkadega ning ühtlane tume värv. Taaskasutuskursusel pidasin Liisiga nõu, varrukad said lühemaks võetud, krae kaotas oma teravad nurgad. Hele broderiipits andis poisilikule jakile naiseliku välimuse. Päris kriitvalge asemel valisin elevandiluukarva pitsi. Olen ise rahul, kolleegidel jätkus samuti kiidusõnu.