Olen värviline kerge vahtraleht sügistuulte meelevallas. Kord pillutab tuul mu porilompi, kus ma tunnen, et lõpp on kohe-kohe käes, eluring on täis, aeg muutuda huumuseks ja toitvaks pinnaseks uuele elule. Siis aga tõstab tuul mu lombist välja, seab veel rohelisele murukamarale sügispäikese kätte kuivama ja mul on tunne, et lumi ja talvekülmad on üsna kaugel, mulle on antud veel hulk päevi, mil saan oma ilu ja värvikirevusega rõõmustada nii lapsi kui täiskasvanuid, kõiki, kes oskavad osa saada värvide mängust. Nende kilked ja hõisked panevad mind mu lehetippe kergitama, et nad mind märkaksid, üles nopiksid ja koju vaasi viiksid, peitu vihma ja külma tuule eest. Koju, sooja tuppa, kus saan kasulik olla silmailu ja rõõmu pakkujana.
Minu unistus on aga olla osa herbaariumist, kuhu on kokku kogutud erinevad taimed, õied, lehed … Herbaariumist, mis aitab targemaks saada, maailmapilti avardada …. Herbaariumist, mida lehitsetakse heldimuse ja armastusega …
No comments:
Post a Comment