Sotsiaalne ettevõtlus

Teemat aitasid lahti mõtestada Jaan Aps ja Margo Loor Heateo Sihtasutusest (www.heategu.ee).
Sotsiaalsed ettevõtted ühendavad endas MTÜ ja äriettevõtte head omadused. Sotsiaalse ettevõtte eesmärk on lahendada mingit ühiskondlikku vajadust või probleemi. Nad majandavad end peamiselt omateenitud tuludest ning vajavad vähem rahalist toetust võrreldes tavalise MTÜ-ga või ei vaja üldse. Sotsiaalse ettevõtluse puhul on palju kinni maailmavaates.
„Sotsiaalsed ettevõtjad täidavad ühiskondlikus muutuses sama rolli, kui äriettevõtjad majanduses. Nad on motiveeritud, loovad inimesed, kes seavad kahtluse alla asjade tänase seisu, kasutavad ära uusi võimalusi, ei anna lihtsalt alla ja muudavad maailma paremuse suunas“ , on öelnud David Bornstein.
Peter F. Drucker:“ Ettevõtja otsib alati muutusi ühiskonnas, reageerib neile ning kasutab ära neis avalduva võimaluse.“
Paljudes Lääne-Euroopa riikides on sotsiaalse ettevõtluse jaoks seadusandlikult loodud oma juriidiline vorm, Eestis see praegu puudub. Küll aga on sellest räägitud ja vajadust sellise vormi järele on aktsepteeritud. Senini on kasutatud võimalust, et MTÜ või SA saab enda kõrvale luua äriühingu. Kui otsustajate ring on sama, siis ei teki probleemi äriühingus teenitud tulu suunamiseks ühiskondliku vajaduse või probleemi lahendamisele. Samas tegevusmudel üksi ei taga edu. Teha on ka vaja. Ja uue tegevusmudeli paikaloksumine võib võtta mitu aastat.
Sotsiaalse ettevõtte stardikapitaliks võib olla projekt, finantsinvestor või strateegiline filantroop. Oluline on meeskonna kokkupanek. Varasema ettevõtluskogemuseta inimesed kipuvad oluliselt müügi tähtsust alahindama ning turu nõudlust ja kliendi maksevõimet oma teenuse suhtes ülehindama.
KÜSK-i sotsiaalse ettevõtluse taotlusvoorust sai toetust 25 projekti. Täpsemalt saab uurida www.kysk.ee