Täna hommikul oli juba kuulda ja näha kevade märke. Ma ei suutnud küll tuvastada, mis lind see nii heleda häälega hõiskas, kuid vares see kohe kindlasti polnud. Tõenäoliselt tihane. Ääretult armas hommikune tervitus!
Kevad tähendab ka lume sulamist, seega palju soppa ja vett. Ja musti lumevalle. Lähtun Kristjani õpetusest, mille esimene samm on, et tee asju mõnuga. Märjad jalad (senine kogemus paneb ohukellukese helisema) pole eriti mõnus. Järgnevalt, kuna mõnu pole, peaksin tegevusest loobuma. Jah, võimalik on jalgsi käimise asemel autoga sõita. Kui kuiva jalaga majast autoni pääseb :). Kolmas samm ütleb, et kui ka loobumine pole võimalik, siis vaata asju teise nurga alt – milline kasu neist tuleb. Tõepoolest on kasu selgelt näha – maa saab toidetud niiskusega! Ja kui juba lumi sulab, siis on väljas soojemaks läinud! Seega on ka kütte arve väiksem! Ning mu auto saab lõpuks ometi neist jäätükkidest vabaks!
No comments:
Post a Comment