Seda sõnapaari kuulsin esimest korda paar aastat tagasi, veebilehe aadressi märkasin nii mõnelgi autol. Möödunud suvel tärkas huvi, tänavu jõudsin kohale. Sain superelamuse! Kontserdist ja afterpartyst. Igati kasulikult veedetud laupäev. Oli täiesti õige otsus teha korteri remontimises väike vaheaeg ja pühendada see aeg muusikale ja suhtlemisele.
Enamasti ma ürituste puhul suurt eeltööd ei tee, lasen end kohapeal üllatada. Seekord kuulasin netist osalevate bändide lugusid. Parima mulje jättis inglaste SEELAND, pika nimega SWAMI COCO & THE MAXIMUM MEETHA ORCHESTRA Rootsist, mis mängib india muusikat ja koondab muusikud erinevatest maadest, tundus ka huvitav ja omapärane. Läbi arvuti kõlarite pole aga siiski see, mis kohapeal, teadagi. Olin põnevil.
Kell 2 sättis taevas end vihmale. Rahvast oli veel vähe. Saime enda valdusesse ühe suure tuubi ja mahtusime selles kenasti minu vihmavarju alla ära. Varbad jäid küll vihma kätte, kuid taevast langev vesi ja õhk olid soojad. Ilmataat pani rahva proovile, rahvas ei andnud alla ja pärast paaritunnist piserdamist otsustas ilmataat kraanid kinni keerata. Kuni lõpuni valitses superilm – ei külm ega kuum, täpselt paras. Rahvast aina tuli ja tuli juurde.
Bändid astusid üles vaheldumisi kahel laval. Vahele jäi ca 15 minutine paus, mis kulus teise lava juurde liikumiseks, kõhutäite soetamiseks ja suhtlemiseks. Tühja aega polnud, kõik sujus. Igal bändil oli lugusid, mis panid mind kõrvu kikitama ja tähelepanelikumalt kuulama. OPIUM FLIRT tõmbas mind juba lava ette. KAPITAN KORSAKOV Belgiast pani mind aga ennast ägedamalt liigutama. Viimasel oli publiku jaoks ka kõige rohkem mitte-muusikalisi üllatusi varuks. Ühtäkki tegi solist hiigelhüppe vähemalt pooleteise meetri kõrguselt lavalt publiku sekka, maandus jalgadele ja mängis oma kitarril edasi. Esinemise lõpul lennutas ta oma valge kitarri publikusse. Tiina-Katre, kes kitarri kinni püüdis, tõstis viisaka inimesena pilli lavale tagasi. Pill läks teist korda lendu, oli ikkagi publikule kingituseks mõeldud. Tiina-Katrel oli taas võimalus, mille ta miskipärast kasutamata jättis ja hiljem muidugi kahetses. Ja nagu ma pärast kuulsin, oli ta varem avaldanud soovi kitarrimängu õppida. Talle antigi kitarr, kahel korral, kuid ta ikkagi jäi sellest ilma. Kas me küsime asju, milleks me siiski veel valmis pole?
Pärast KAPITAN KORSAKOVI tundus peaesineja SEELAND äärmiselt rahulik. Elevust tekitasid minus nende kiiremad lood.
Popidiot afterpartyl klubis oli oma tuntud headuses. Lives polnud ma neid varem kuulnud-näinud, nüüd siis olin otse lava ees hüppamas. Massif Drum-Off (kaks trummarit sekundeerisid plaadimuusikale) - avastus minu jaoks - jätkas minu tantsumaratoni. Hoolimata palavusest ja õhupuudusest. Eelmise nädala teostamata soov sai kuhjaga täidetud.
Suur tänu korraldajatele ja seltskonnale!
No comments:
Post a Comment