Ideaalne tööpäev

Täpselt selline päev, nagu ma oma ideaalis ette kujutasin, kuigi päev pole kaugeltki veel läbi! Magasin, kuni und jagus – veidi peale kella kaheksat olin siiski juba jalul. Nii tervistav on ärgata rahulikult, kui keha selleks valmis on, mitte äkitsi äratuskella helina peale. Ja vahetevahel ka nädala sees saan seda nüüd endale lubada. Jõin rahulikult oma hommikukohvi, tee oli otsa saanud ja juba oktoobris tegelikult hakkasin taas väikestviisi kohvi peale üle minema. Segasin taigna ja panin leivad kerkima. Rahulikult, aega oli piisavalt.

Kell 10 kohtusin kliendiga. Kontorit mul praegu pole, koju ei tahtnud kutsuda, kuid hotelli restoran on sellisel kellaajal ka päris hea kohtumispaik. Tunnike läbirääkimisi ja lõime käed. Olen tänulik selle usalduse eest!

Ja siis suusatama! Valges, päris rajal, mitte laternate valguses ja ärauisutatud jäljes. Uskumatult palju rahvast oli Mammastes sellisel ennelõunasel ajal. Keegi hüüdis õpetajat, keegi emmet-issit … Äärmiselt sportliku välimusega meesterahvaid tuiskas mööda … Pered … On täna ikka reede? Või juba laupäev? Kas nad ei peagi tööl olema? Või on nad ettevõtjad ja ise oma tegevuste planeerijad nagu mina nüüd? Või on neil hoopis talvepuhkus? Ah mis vahet, igatahes meeldib neile lumi ja värske õhk.

Kuni leivad ahjus küpsesid, vaatasin läbi oma posti ja vastasin kirjadele. Rahulikult.

Filmiõhtu Tartus tõotab tulla põnev, The Shift. Ei, mitte kinos, küll siiski avatud seltskonnas. Arutelu, mhm … , rahulikult, reede ju.


Tundub, et tänane lemmiksõna on ’rahulikult’ . :)