Seitsmendal päeval hakkas vana programm tööle. Täiega. Nägin, kuidas kõikvõimalikud vabandused ujusid lagedale. Ikka et tuiskab ja et tuul on kõva ja et olen juba niigi tubli olnud ja mida iganes veel. „Ühe korra võib ju vahele jätta, profisportlased ei treeni ka ju iga päev“, sosistas trikitaja mulle kõrva, „sul on lugemist ja muudki head teha“. „Ei, ei, nii see ei lähe. MINA ju täidan lubadusi, olgu need antud teistele või endale. Ja MUL on eesmärk!“
Mina võitsin. Kui välja ja suusad alla sain, oli kõik taas ok. Trikitaja oli kadunud. Programm lahustunud. Tagasi jõudes oli hinges ülev tunne, I did it!
Täna, kaheksandal suusapäeval ei tekkinud küsimustki, kas minna või mitte. Tavapärase kümne ringi asemel tegin viisteist.
This comment has been removed by the author.
ReplyDeletewow, su pühendumusest on teistel küll midagi õppida. niiiii tubli oled! :)
ReplyDelete