Püüan neid suunata. Suunata mind säästvatesse kanalitesse. Et ma mõtete voogudes ei upuks. Püüan neid hoida kinni tammi taga, kuid neid koguneb nii palju, et tamm murdub nende käes ja mõtete tulv matab mu enda alla. Rabelen, tõusen pinnale, ahmin õhku … ujun kaldale. Püüan eemalduda, kuid uued vood kisuvad mind kaasa. Haaran abikäest. Tunnen kindlat maad jalge all. Ja siis on ta jälle kadunud. Hulbin voogudes edasi-tagasi. Naudin päikest ja tähistaevast, kuni mõttelained taas pea kohal kokku löövad.
Ja kõik algab otsast peale …
No comments:
Post a Comment