Kompliment

„Tere päikesekiir!“ ütles mulle äsja uksel kohtudes üks inimene, kellega ma tegelikkuses eriti palju kokku ei puutu. Aitäh talle!

See lause ja minus tekkinud tunne panid mind mõtlema komplimentidele, mida ja kuidas me tavatseme öelda. Eestlane on juba õppinud teatud määral komplimente tegema, kuigi need kipuvad olema üsna ühetüübilised ja traditsioonilised. Samuti minul. Ka vastuvõtmist tuleb harjutada. Enamasti kipume kärmelt vastama, et „Oh mis mina“ või „Mis sa nüüd“ või „See pole midagi erilist, ma teen oma tööd“ või „See juba mitu aastat vana, kapist leidsin“ või „Ei ma ei näe täna üldse hea välja“ jne. jne. Selliste vastustega võtame ära ütleja rõõmu. Tänagem ja laskem ka ütlejal tunda rõõmu heateost!