Kui ootad ka täna eilse teisipäevaku kohta minult rõõmusõnumeid, siis seekord jäävad need tulemata. Aja poolest polnud küll kõige viletsam jooks, kuid rahule endaga ei saa ma absoluutselt jääda. Energiaväli oli väga häiritud, tundsin seda lausa füüsiliselt – ei, ma polnud väsinud ega kurb ega vihane ega ärevuses. Seda tunnet ei oska ma veel kirjeldada nagu ka üht teist tunnet hiljem metsas. Oma energiavälja korrastamist ja aukude lappimist energiaväljas tuleb mul veel ka õppida. Tegin kaks suurt apsakat. Ühte punkti otsisin liiga kaua, eksisin raiesmikul lihtsalt ära ja ei saanud enam aru, kus olen. Läksin küll uuesti tee peale tagasi, kuid miskipärast kaldusin taas suunalt kõrvale. Nagu kuri vaim oleks peal istunud. Täpselt selline tunne tuli metsas olles. Õige suuna leidmiseks pidin abi paluma. Ja teine viga tuli sellest, et olin kaardil ühendanud vale punkti. Päästis minu poolt kaardi servale kirjutatud raja legend ehk siis punktid numbritega. Seda jälgides saigi viga avastatud.
Vürtsi lisas kogu eilsele jooksule kahe punkti vahel olev nõgese põld ja muidugi soe ilm, millest tingituna olid mul jalas poolde säärde ulatuvad püksid. Vere lahmamisest (raiesmikud on toredad :) ) ja nõgestest polnud aga aega välja teha. Jalad allpool põlve näevad „kaunid“ välja :)
Järjest enam oskan tegeleda ka analüüsiga pärast jooksu. Tehnika salvestab kõik andmed arvutisse, finišis trükitakse välja sedelike (nagu kassatšekk), kus saab täpselt näha kui kaua kulus aega punkti leidmiseks ja milline oli keskmine liikumiskiirus konkreetsete punktide vahel. Arvuti tabel näitab veel lisaks seda, mitmes oli sinu tulemus lõikude läbimisel. Eile olin ühel lõigul parim. Mulle on alati numbrid meeldinud, kohati on nad palju kõnekamad kui sõnad ja annavad kiiremini infot. :)
No comments:
Post a Comment