Olen tõlk, vahetevahel, hobitõlk. Suurima heameelega.
Miks?
Mitmel põhjusel. Mulle meeldib ennast proovile panna, oma võimeid testida. Suulist järeltõlget tehes ei tea kunagi, mida kõneleja järgmisena ütleb. Tuleb tabada tema tõsimeelsust, irooniat, nalju ja kes teab mida kõike veel. Vahel tuleb olla puhver, vahel siluja, vahel turundaja või esindaja.
Vajaliku sõna puudumisel tegutseb aju nagu raal ja otsib mälusoppidest ja –sahtlitest üles kõikvõimalikud vasted ja ümberseletused. Seletamatult õnnis tunne on anda edasi täpselt, loogiliselt ja voolavalt teise inimese mõtteid, jäädes samas tema stiili juurde. Ja kui kõneleja ennast rääkima unustab, saab testida oma mälu …
Mulle meeldib, kuidas sakslastele meeldib, kuidas ma saksa keelt räägin :) Ja kuulata nende komplimente :)
Tõlgina pääsen ma ligi sellistele inimestele, keda ma muidu elus ehk ei kohtakski ja satun sellistesse paikadesse, kuhu mul tavainimesena asja pole. Ettevõtetesse, üritustele, kodudesse … Olen saanud tasuta reisida, saades selle eest veel palkagi.
Tõsi, kõige meeldiva kõrval kätkeb see amet ka üksjagu ebameeldivat. Kuid selle unustamises olen ma väga andekas. Seega pole siin ka miskit kirja panna. :)
Ütlen suure tänu mu kunagisele saksa keele õpetajale Salme Harkmaale, kes märkamatult suunas mind omal ajal keelt õppima. Tänu keeleoskusele on mu elu olnud tunduvalt sisukam. Ja usun, et seda sisu tuleb veelgi.
Ja mina ütlen Sulle endine saksa keele öpetaja Raili aitäh, et Sa nii tore öpetaja olid ja minu huvi saksa keele vastu püsima jäi. Nüüd ma olen juba üle 7e aasta Saksamaal elanud ja grammatika vead on ikka sees, kuna ei mötle ju alati järgi mida räägin (eriti söprade ja mehega) aga ma saan hästi hakkama ja köige vahvam on kuulda , kui möni vööras minu dialekti kohe välja ei kuule.
ReplyDeleteNüüd aga, kui ma olen saklasega ,veel hullem, baierlasega :) abielus, pean tihti selle peale mötlema, kuidas Sa meile soovitasid saka keele tunnis hästi selle üle möelda, et teine rahvus, teine kultuur ... nii ta on , siiani on aga köik hästi, suuri mägesi meie vahel ei ole.
Aitäh öpetaja. Ma ei unusta teid iial! ja minu mees loodab, et kunagi, kui me jälle Eestis peaks olema, siis ta kohtub Teiega.
Egle Surauer ( Unt)